Kastmõrd ehk kakuami on suurim lõkspüünis, mida kasutatakse masskala püügil. Seda võib nimetada ka seisevnoodaks. Kakuamipaat (kakuam) on suur mõrrapaat, mida kasutatakse kastmõrrapüügil. Kakuamipaat kujunes Eestis välja 1940-ndate II poolel, kui hakati kasutama kastmõrdasid. Kakuamipüügil on vaja kahte paati, kus üks on suurpaat ehk kakuamipaat ja siis väike ehk lappajapaat. Kala nõudmisel kinnitatakse kakuamipaat külgepidi merre ankrustatud kakuamikasti ääre külge. Seejärel lähevad mehed kakuamipaadist lappajapaati ja sõidavad sellega kasti teise ääre juurde, kust alustavad ühiselt seisevnooda tagumisest otsast selle lappamist kuni kasti esimese ääreni, kuhu on kinnitatud ka kakuamipaat. Lõpuks on kalad võrguga kahe paadi vahele lapatud ja saak tõmmatakse vintsiga suurde paati. Nii tühjendatakse kõik kastmõrrad.
Suurpaadid tehti algul ise. Uno Mändla meenustas, et tema sugulane Voldemar Kaabermaa on ise ühe paadi teinud Kilksamal. Ise tehti peamiselt väiksemaid lappajapaate, kuid mõni suurpaat tehti ka. Joonised olid sageli enda tehtud ning neil märgiti ka naelakohad. Enamus kakuamipaate aga osteti laevatehasest.
Kasutatud allikad:
Sander-Sõrmus, M. (2014). Kakuami – Jaapani juurtega kodune räimepüük. Loetud aadressil: https://www.pollumajandus.ee/uudised/2014/06/02/kakuami-jaapani-juurtega-kodune-raimepuuk-3
Kalapeedia. (2023). Kakuampaat. Loetud aadressil https://www.kalapeedia.ee/4950.html
Künnapä, K. (1960). Kalurikolhoosi “Audrurand” arengutee. Diplomitöö. [Diplomitöö, Tartu Riiklik Ülikool] DSpace https://dspace.ut.ee/items/10f5c701-8cad-4932-8b7a-b0ef6a5f7285
Mändla, Uno ja Heldur. (2023). Suuline vestlus.
