Lainet pole ollagi, aga tuul viib püksid jalast.
Tõstamaa on rannaäärne maa ning siinne rahvas on juba sajandeid kündnud põldu nii maal kui merel. Kohalik loodus ja olud on mitmekesised ning maastike vaheldumine ongi üks piirkonna põhilisi rikkuseid. Maastikuvormidena on Tõstamaal olemas nii kivine rand kui omanäoline rannikumaastik, sood ja rabad, niidud, luited, põllud ja karjamaad, mitut tüüpi metsad ja veekogud.
Foto 1. Mererand Kastnas. Foto Eve Käär
Mererand on Pärnumaal mitmekesine. Läänes on see enamasti kivine, lahesoppides ka möllirand. Tõstamaa rannikule on omased just loode–kagusihilised lahed ja nendevahelised poolsaared. Poolsaartel ja saartel valitseb kivine moreenrand, lahtedes aga möll. Möllirand on väga lauge ja madala veega rand, kus savipinnasele kuhjub palju setteid.
Foto 2 Luiged lendu tõusmas. Foto Eve Käär
Rannikumaastikuks on vahetult mere äärde jäävad alad, kus mere mõju on loodusele ja inimestele kõige tugevam. Rannikupiiri on inimestel kerge tajuda, sest see jookseb sedamööda kuidas maa ja vesi kohtuvad. Rannikumaastikuks peetakse kuni paari kilomeetrini ulatuvat maismaariba, mis kulgeb mööda rannikujoont. See maastik hõlmab endas nii looduse kui inimeste kujundatud alasid: rannaniite, roostikke, karjamaid, rannikumetsa ja muud.
Tõstamaale jääb 55 väiksemat saart-laidu: 44 elanikuga Manija saar e. Manilaid, suurem asustamata saar on Sorgu ning hulgaliselt väikseid laide, millest suuremad on Heinlaid ja Kiveslaid.
Tõstamaale on loodud maastikukaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta nii rannamaastikku, sealset elustikku kui erinevaid elupaigatüüpe (nt veealused liivamadalad, karid, väikesaared ja laiud, rannaniidud ja lubjarikkal mullal kuivad niidud). Lisaks hõlmab maastikukaitseala mitmete liikide kaitset, muuhulgas taimedest emaputk ning lindudest
näiteks valgepõsk-lagle, roo-loorkull, mudatilder, jõgitiir, randtiir, vööt-põõsalind, punaselg-õgija, väiketiir, punajalg-tilder, tõmmuvaeras, kühmnokk-luik, rabahani, rääkspart, rägapart, sõtkas, rohukoskel, jääkoskel, kiivitaja, tumetilder, suur-laukhani, hallhani, viupart, piilpart, sinikael-part, luitsnokk-part, tuttvart.
Foto nr 3 Vööthuul-sõrmkäpp. Foto Eve Käär
Foto nr 4 Ristpart. Foto Eve Käär
Maastikukaitseala jääb Tõstamaa rannaäärsetele aladele, kuhu kuuluvad Kavaru, Lao, Peerni, Pootsi, Seliste, Tõlli, Värati ja Kastna külad ning Tõstamaa alevik. Lisaks, nagu eelpool öeldud ka väikesaared (Manija, Sorgu) ja laiud (Heinlaid, Kiveslaid ja teised laiud, milledest paljudel puuduvad nimed), aga ka piirkonna erinevad veekogud (lahed, rannad ja jõed).
Pärnumaa pinnamood on peamiselt tasandikuline, mida ilmestavad mõned jõeorud. Pea kogu Pärnumaad palistavad kaks luiteahelikku, mis Häädemeestel ühinevad ja jätkuvad lõuna pool ühe rannikuluitestikuna. Kõige kõrgemad ja ilmekamad luited asuvad Rannametsa ja Tõstamaa ümbruses. Tõstamaa luited asuvad Ermistu-Tõhela hoiualal ning kulgevad Tõstamaalt kuni 1 km ulatuses ida poole. Luited on hästi jälgitavad Pärnu – Varbla maantee ääres, paremat kätt vahetult enne Tõstamaa asula silti. Tôstamaa rannamoodustiste ja luidete teke on seotud varasema maatôusu ja Läänemere veetaseme kõikumistega.
Tõstamaa rannikumaastikult leiab kauneid rannaniitusid, mis on mere kaldal paiknevad ja mereveega üleujutatavad rohumaad. Peamiselt on neil niitudel karjatatud loomi, kuid oluline on ka mitmekesine linnustik, kes kas pesitsevad või on niitudel rändepeatusel. Säilinud rannaniite on Tõstamaal võimalik vaadata Manijal, Peernis, Kastnas, Väratis ning mujalgi.
Foto 5. Luiged Värati sadamas. Foto Eveli Ilvest
Foto 6: Vaade Kastna rannamaastikule. Foto Eveli Ilvest
Tõstamaa rannikumaastiku üheks ilusamaks kohaks on Kastna küla ning seal asuvad Kastna tammed ja kadastik. Kastna tammed ja kadastik asub Tõstamaa alevikust ca 7 km kaugusel Kastna poolsaarel. Läänepoolne rand on kivine, rannavallile on kasvanud kõrged kadakad, moodustades uhke kadakasalu, mida kutsutaksegi Kastna kadastikuks ning mis laiub ca 50 hektaril.