Tõstamaa kalatsehhi eelkäijaks oli 1942. aastal asutatud ostupunkt Tõlli külas, kus see tegutses 1950. aasta kevadeni. 1949. aastal hakati ehitama kalapunkti Väratis endise sadamakoha juures ning see alustas tööd 20. maist 1950. Tegemist oli 50 meetrise pikkuse hoonega, soolamistšehhiga, kus asusid tsemendist valatud basseinid. Alguses oli tšehhis 8 töölist, kelle juhatajaks oli Herman Palberg Sagrise talust Tõlli külast. Kalatoojateks merelt oli kolm paatkonda Võidust, lisaks kalurikolhooside “Jüriöö”, “Nõukogude Kalur” ja “Nõukogude partisan” paatkonnad.
Sadam, kuhu kalapaadid lastiga tulid, oli tšehhist umbes 200 meetrit eemal. Sadamast tšehhi oli ehitatus sild, sellel raudtee, millel lükati rullikute abil kärusid. Kandejõud oli sel vaevalt 1 tonn.
Foto 1. Värati kalatšehhi sadam.
Tšehhis tehti palju käsitsi tööd: kalade tõstmine paadist kärule, kastidesse, räimede pesemine, milleks alguses toodi merest vett, kuid hiljem saadi pump. Käsitsi lõhuti soolalaos soola ning jäälaos jääd, mida oli vaja kala säilitamiseks. Käsitöö oli ka kalade sorteerimine, tünnidesse panemine, kaanetamine, markeerimine ning autodele laadimine. Tegemist oli raske füüsilise tööga ning suures osas tegid selle ära kalatšehhis töötavad naised.
Foto 2. Naised kalatšehhis töötamas
Nii töödeldud kui värske kala viidi suures osas mujale müüki, seda nii Eestisse kui Venemaale. Transportimiseks kasutati nii autosid kui laevu. Kuna autosid olid tollal vähe, siis kasutati kala laialivedamiseks kombinaadi väikseid transportlaevu „Ostank“ ja „Kala“. Laevade laadimine põhjustas omajagu probleeme. Hermann Paalberg on meenutanud kuidas soolatud räimedega tünne veeretati mööda silda laevadeni. Tünnivitsad aga ei pidanud alati veeretamisele vastu ning läksid katki. Tünnis olnud soolvesi aga voolanud välja. Külmal ajal polnudki sellest suurt lugu, aga soojal ajal oli see probleemiks.
Foto 2b. Kala enne töötlemist.
Algul hoiti kala külmas jäämajas, kus kalad pandi jäässe. Jääd võeti talvel merest, pandi saepuru alla. 1953. aastal hakati külmhoonet ehitama. Kalatšehhi kasvades oli seal lõpuks suur hulk erinevaid hooneid. Hoovil oli soolatsehh (kaks pikka hoonet), külmsuits, suitsutsehh, külmhoone, vastuvõtuliin (räimeruun), töökoda, alajaam, kuurid, pumbamaja, väravas pood ja väravavahi putka. Uues osas olid 2.korrusel kontoriruumid ja saal, veel laohooned ning puhastusseade.
Foto nr 3. Merejää transport kalatšehhi.
Tõstamaa kalatsehhi võeti hooajaliselt, kolmeks kuuks, lisatöölisi. Kõrghooaeg oli kevadel kuni jaanipäevani. Õige töö algas siis pihta kui meri oli jääst puhas. Siis viisid kalurid kakuamid ehk võrgud merre ja hakkas värske kala vastuvõtmine. Kui ilmad läksid soojemaks ning värsket kala ei olnud võimalik laiali vedada, hakati kala rohkem töötlema. Valmistati näiteks pipraräime, mida tehti väga suurtes kogustes, 50-kilostesse püttidesse. Samuti tehti soolaräime. Kui kevadine hooaeg läbi sai, siis hakati soolaräimi basseinist välja võtma ning sorteerima. Kala oli kahte sorti. Esimese sordi kalad olid terved kalad, II sordi kalad võisid olla kõhu alt natuke katki.
Foto 4. Naised kala sorteerimas
